Erinevates riikides on energiaga ravimist kasutatud mitu tuhat aastat. Kuna energiaga ravimine on üks alternatiivmeditsiini liik, siis ei tuntud selle meetodi vastu kaua aega huvi.
Teadaolevalt esimest korda uuriti energiaga ravimist 1969. aastal ka teaduslikel alustel. Järgneva 30 aasta jooksul energiaga ravimist uurivate katsete käigus leiti seoseid Maa omavõnkesageduse ja ravija aju aktiivsuse vahel. Energiaga ravimist on püütud seletada ka skalaarlainete, bioloogiliste mikrolainete ja torsioonväljade toimimisega, kuid need teooriad ei ole veel leidnud laiemat tunnustust.
Üheks kõige tuntumaks energiaga ravimise meetodiks võib pidada reikit. Erinevad uuringud ja katsed on näidanud, et reikiravi omab positiivset efekti mitmete haiguste ravimisel ning erinevate kaebuste leevendamisel. Reikiravi vähendab epilepsiahoogusid, pingetüüpi peavalu, Alzheimeri haigusega tihti kaasnevat kõrgenenud erutusega käitumist, vähihaigete valusid, stressi, medikamentide vajadust ning parandab märkimisväärselt elukvaliteeti. Reikiravi kasutatakse efektiivselt haiglates, kliinikutes, hooldusasutustes ja erapraksistes.
Kõige rohkem rakendavad seda meetodit oma töös hooldusõed. Ka paljud kirurgid, anestesioloogid, psühhoterapeudid, füsioterapeudid jt. meditsiinitöötajad on reikiravi edukalt oma tööga kombineerinud.
Riikides, kus on uuritud energiaga ravimist, sealhulgas reikiravi, on see meetod kaasatud kiiresti ka teaduspõhisesse meditsiini. Suuremad riigid on neist USA, Jaapan Inglismaa, Iirimaa, Austraalia, vähesel määral ka Saksamaa.
Samas suuremas osas Euroopas, eriti Põhjamaades, on reikiravi teaduspõhisesse meditsiini kaasamiseks ikka veel liiga “alternatiivne” ravimise meetod. Selle põhjuseks võib olla eelarvamus energiaga ravimisse ning teadmatus tehtud uuringutest ja nende positiivsetest tulemustest.
Tihti väidetakse, et energiaga ravimine baseerub platseeboefektil. Reikiravi pooldajatel on sellele 2 vastuargumenti:
-
Kui platseeboefekt on nii tugev, siis miks arstid seda ei kasuta?
-
Miks peaks patsiendi usk ja ootus ravisse esimesel korral (reikiravi positiivne efekt ilmneb tihti kõige tuntavamalt just ravi esimestel kordadel) olema nii tugev, et see kutsub esile raviefekti?
Platseeboefekti tõenäosust vähendab ka asjaolu, et reiki kaugravi on andnud kas sama või isegi tugevamat positiivset efekti, kui tavaline reikiravi.
Teaduspõhise meditsiini efektiivsemaks muutmiseks on kasulik sinna kaasata ka alternatiivteraapiaid, mille ohutust ja efektiivsust on teaduslikult tõestatud. Reikiravi on oma ohutust, efektiivsust ja sobivust meditsiinisfääris tõestanud paari viimase aastakümne jooksul tehtud arvukate katsetega.
Töö autor Martin Toht on reikiõpetaja ja taastusravi spetsialist, kellega saab soovi korral ühendust aadressil martin.toht@gmail.com
Täispikkuses tööga saab tutvuda siin.
